Saksamaa Freiburgi ülikooli teadlaste sõnul võib inimestepoolne lindude toitmine muuta lindude evolutsiooni kulgu ning seda juba lähitulevikus.
Lindude toitmine muudab evolutsiooni kulgu?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. detsember 2009, 10:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijad jätkasid, et talviti toidetavad linnuliigid võivad vähem kui 30 põlvkonna pärast jaguneda kaheks erinevaks grupiks, mis omavahel järglasi ei saa, kirjutab LiveScience.
«Kuid need kaheks muutunud liigid jätkavad elamist samal alal külg külje kõrval,» selgitasid uurijad.
Linnuteadlase Martin Schaeferi kinnitusel näitas uuring, et inimtegevuse mõjutab lindude arengut.
«Inimtegevus mitte ei mõjuta ainult ohustatud linnuliike, vaid ka neid, mida on massiliselt ning mis ümbritsevad meid meie igapäevaelus,» lausus Schaefer.
Teadlased jälgisid 3,5 aasta jooksul Kesk-Euroopas elavaid mustpea-põõsalinde (Sylvia atricapilla), kellest osasid toitsid inimesed.
Uurijad avastasid, et see linnuliik on jagunenud kaheks. Need kaks eraldunud liiki talvituvad erinevatel aladel – algne Edela-Hispaanias, uus aga Loode-Inglismaal.
«Uus loodepoolne migratsiooniteekond on lühem ning neid linde toitsid inimesed. Edelasse lennanud linnud aga toitusid loodusandidest. Uuring näitas, et inimeste poolt toidetud lindudel olid ümaramad tiivad. Sellised tiivad annavad parema manööverdamisvõime, kuid ei sobi pikkade vahemaade läbimiseks. Ka on neil lindudel pikemad nokad, mis ei sobi puuviljade, näiteks talvitumiskohaks olevas Hispaanias oliivide söömiseks,» selgitas Schaefer.
Teadlaste sõnul kerkis küsimus, kas uute linnuliikide tekkel on geograafiline eraldatus vajalik.
Nüüdne uuring näitas, et kaheks jagunenud liik elab osa ajast ühes paigas koos, kuid järglaste saamise ajal on nende vahel üle 800 kilomeetri suurune vahemaa.
«See on evolutsiooni kiiruse hea näide. See on midagi sellist mida saab oma silmaga näha ning mille tekkimine ei võta miljoneid aastatid,» lausus uurija.
Kui osalises eraldumises elamist jätkatakse, siis võib mustpea-põõsalindudest areneda välja kaks erinevat liiki.
«Olen kindel, et inimesed jätkavad mingil määral evolutsiooniprotsessi mõjutamist. Mingit rolli mängib ka kliimamuutus. Samas on ka liike, mis ei suuda muutusega kohaneda. Kuid mustpea-põõsalind on hea näide liigist, mis on võimeline kiiresti tänapäevaste ökoloogiliste muutustega kohanema,» lisas Schaefer.