Taani arheoloogid murravad pead, kas Lejrest leitud suure ehitised jäänused kujutavad endast viikingite õllejoomispaika, kummardati seal jumalaid või oli see kuninglik «palee».
Kas viikingite õllejoomispaik või pühakoda?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
20. oktoober 2009, 13:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
50 meetri pikkuse ja kümne meetri laiuse ehitise jäänused avastati juba 1986. aastal, kuid siiani vaieldakse selle otstarbe üle, kirjutab archaeology.com.
Roskilde muuseumi kuraatori Tom Christenseni arvates on tegemist viikingite pikkmajaga, milles elas hõimujuht ja tema suguvõsa.
«Kõige kummalisem selle ehitise juures on see, et väljakaevamistel avastati sealt palju väärtuslikke kuldehteid, mis olid kaunistatud kalliskividega. Lisaks veel klaasi ja pronksesemeid. Tundus, et need kõik olid nagu mingisuguse rituaali käigus purustatud,» selgitas Christensen.
Majas oli jälgi ka toiduvalmistamiseks kasutatud lõkkepaikadest ning kividest.
«Tegemist on rauaajast pärit ehitisega. Kuid mitmed asjaolud viitavad, et tegemist võis olla ka õllejoomiskohaga ning nõupidamisteruumiga. Ehitise toetuspostid olid meetri sügavusel maapinnas, tundub, et tegemist oli väga massiivse ehitisega,» sõnas arheoloog.
Roskilde lähedal asuv Lejre on tuntud viikingiaegsete leidude poolest. Seal asuvad ka paljud viikingihauad.
Lejres on väljakaevamisi tehtud alates 1986. aastast, lootes leida märke esimeste Taani viikingi kuningate elu-olu kohta.
Vanades saagades seisab, et Lejres elas ja valitses Taani esimene viikingite kuningasuguvõsa Skjold. Nende õitseaeg oli millalgi 400 – 500 pKr.
Põhjala müütides on kuningas Skjold, mis tähendab «kilpi». Väidetavalt sai ta oma nime kilbi järgi. Ta ilmus järsku sinna randa, paadis magades, külje all kilp.
Esimesele Skjoldile järgnesid kuningatena Halfdan, Roar, Helge ja Rolf Krake.
Vanim viide Skjoldidele on saksi sangarieeposes «Beowulf». Selle tegevus toimub seitsmendal sajandil ning seal on viide, et Lejres ehk Hereotis asus Skjoldi soost kuninga Hrotgari elupaik.
Ka 13. sajandi krooniku Saxo Grammatikuse tekstides on, et Lejre on Taani esimeste kuningate elupaik.
Lejrest avastatud viikingite pikkmaja oli arheoloogiliseks tõendusmaterjaliks, et eeposes kujutatud vastas tõele.
«Sealt avastatud vastas täpselt Skjoldide ajastu kirjeldustele,» selgitasid arheoloogid.
Lejrest avastatud viikingite pikkmaja on Taanist avastatutest suurim.
Pikkmaja asupaiga lähedalt leiti jälgi ka käsitöökodadest, pronksisulatamisest, tuuleveskitest ning elupaika ümbritsenud aiast.