Suurbritannia Keele´i ülikooli astrofüüsik Coel Hellier avastas suure end hävitava planeedi.
Avastati suur end hävitav planeet
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
28. august 2009, 13:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See kummaline planeet on oma süsteemi tähele väga lähedal, tekitades sellel suuri plasmapurskeid, kirjutab AP.
Ka pani teadlane tähele, et see planeet teeb oma tähe ümber tiiru väga kiiresti, Maa mõistes vähem kui ööpäevaga.
Hellier kinnitas, et tegemist on planeediga, mis lõpuks end hävitab, sest ta liigub kogu aeg tähele lähemale.
«See planeet liigub kogu aeg oma surma suunas,» nentis teadlane.
Astronoomid andsid tähele nimeks WASP-18 ja planeedile WASP-18b. Nimetused tulenevad programmist Wide Angle Search for Planets (Planeetide laiaulatuslik otsing).
WASP-18 ja WASP-18b asuvad Fööniksi tähtkujus Maast umbes 325 valgusaasta kaugusel. Valgusaasta on umbes 9,2 miljardit kilomeetrit.
Uurijate sõnul on nad nii-öelda meie Päikesesüsteemi galaktilised naabrid.
Nimetatud planeet asub oma tähest kolme miljoni kilomeetri kaugusel, mis on 1/50 Maa ja Päikese vahelisest kaugusest.
Planeedi WASP -18 b temperatuur on umbes 3800 kraadi, ta on Jupiterist kümme korda suurem ja lähedus oma tähega ennustab tema kindlat hävingut.
Meie Päikesesüsteemis on sarnast müsteeriumi täheldatud Marsi ja tema kuu Phobosega. Phobos tiirleb ümber Marsi ainult 8960 kilomeetri kaugusel, see on 40 korda ligemal kui Kuu on Maale.
Nagu enamik Päikesesüsteemi-väliseid planeete, ei ole ka WASP-18b teleskoobiga eriti nähtav.
Selle planeedi jälile jõuti selle tõttu, et iga kord kui ta jõudis oma tähe ja Maa vahele, käisid seal heledad sähvatused.
«Siiani on avastatud 370 Päikesesüsteemi-välist planeeti. WASP-18b on nende eksoplaneetide reas järjekordne kummalisus,» lausus Washingtonis asuva Carnegie instituudi teadlane Alan Boss.
Astronoom Douglas Hamiltoni arvates võib tegemist olla «enesetapjaliku» planeediga, kuid ta ei välistanud selle uurimisel tehtud vigu.
«Kas see planeet on ennast hävitav või mitte, võime saada teada vähem kui kümne aasta jooksul. Seda juhul, kui nimetatud planeet on oma süsteemi tähele veelgi lähemale nihkunud,» sõnas Hamilton.